Pressiteade, 17.04.2023
Kohalike omavalitsuste tulevikku vaatav võlusõna on „ennetus”
Eelmisel nädalal toimusid Tallinnas Linnade ja Valdade Päevad, kus pühendati terve teemaplokk ennetuspoliitika osatähtsusele kohalike omavalitsuste töös.
Kahepäevase sündmuse põhiosa moodustasid teematoad, mille keskmes oli omavalitsuste töökorraldus ja kus eri valdkondade eksperdid kirjeldasid arenguid ja tulevikuvaateid eluliste näidete varal. Krista Pegolainen-Saar Vabatahtlike Seltsiliste programmi projektijuhina oli üks kõnelejatest töötoas, mis oli fokusseeritud ennetuspoliitikale ning tugisüsteemide ja vabatahtlike rollile ühiskonnas.
Pegolainen-Saare sõnul seisneb tänane valdkondadeülese ennetustegevuse probleemkoht selles, et „ennetus” ei tähenda inimeste jaoks alati sama asja. „Kõik tegevus, mida kohalike omavalitsuste tasandil tehakse, ei ole tegelikult ennetus,” lausus ta ning selgitas, et ennetustöö jääb oma olemuselt inimeste jaoks varjatuks, kuid see on ühiskonnas aina vajalikum selleks, et tõsta inimeste võimekust tulevikus ise toime tulla. Samuti on sellel otsene mõju inimeste ravi- ja muude teenustega seotud kulutustele, mis ennetustöö tulemusena oluliselt väheneksid. Pegolainen-Saare väitel võiks ühiskonna arengut puudutavate probleemide ärahoidmise, väljakujunemise, edasiarenemise ja korduvuse vältimise protsess avalikkuses palju läbipaistvam olla.
Pegolainen-Saar tõi välja, et reaalsuses on kohalikes omavalitsustes ennetuspoliitika tagaplaanil, sest ennetustegevus ei kuulu omavalitsuste kohustuslike tegevuste hulka. „Kuigi omavalitsused on kohustatud osutama sotsiaalvaldkonnaga seotud teenuseid, ei jagu omavalitsustel sageli ressursse mittekohustuslike tegevuste korraldamiseks,” lausus ta ning rääkis, et kuigi järeltegevused on ühiskonnas nähtavad ja nendega tegeletakse, eeldab riik siiski, et kohalikud omavalitsused rohkem ennetustööga tegeleksid.
Vabatahtlike seltsiliste programm, mida Pegolainen-Saar eest veab, on seadnud eesmärgiks toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, sh sõjapõgenikke, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele lisaks täiendavat tuge või seltsi. Tänaseks on Sotsiaalministeeriumi rahastatud pilootprojektist välja kasvanud üleriiklik liikumine, mille tulemusena registreeriti selle aasta 3. aprillil MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised, mis jätkab keskse ja piirkondliku tasandi mudeli rakendamisega.
Märtsi kuu alguseks oli seltsiliste liikumisega liitunud juba üle 400 seltsilise, kes on sõbraks ligi 1000 inimesele üle Eesti. Need numbrid viitavad ennetustegevuse olulisusele ning selgitavad MTÜ loomise vajadust. „Alati on ju küsimus, mis peale projekti lõppemist edasi saab,” põhjendas MTÜ loomise ajendit Pegolainen-Saar ja ütles, et MTÜ asutamine oli tegelikult loomulik käik alustatud ettevõtmisele. „Juriidilise keha olemasolu võimaldab luua tulemusliku ennetustegevuste süsteemi, mis kestab edasi ka peale projekti lõppemist,” täpsustas ta.
„Vabatahtlike Seltsiliste programmi slogan on, et vabatahtlikud seltsilised on tulnud selleks, et jääda,” sõnas Pegolainen-Saar ja selgitas, et tänane seltsiliste tegevus ongi ennetus tulevikuks. „Selleks, et liikumine veelgi laieneks ja et seltsiliste tegevus oleks ühiskonnas tunnustatud, pakume vabatahtlikele täiendkoolitusi, vaimse tervise tuge ja ka rohkemat esiletõstu ühiskonnas.”
11. mail toimub Paide riigimajas ühine arenguseminar, mille eesmärk on koos omavalitsustega läbi arutada parimad võimalused programmi jätkumiseks järgmisel aastal.
