Kohalikud omavalitsused hindavad vabatahtlike seltsiliste panust ennetustöös
Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rahuloluküsitlusest selgus, et kohalikud omavalitsused hindavad kõrgelt Vabatahtliku Seltsilise tegevust ja sellest saadavat kasu, eelkõige ennetustegevuses.
2023. aasta veebruaris ja märtsis viis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant koostöölepinguliste kohalike omavalitsuste seas läbi üle-eestilise rahuloluküsitluse ja kaks fookusgrupi intervjuud. Kohalike omavalitsuste rahuloluküsitluse koostamise hetkeks oli Vabatahtliku Seltsilise programm kestnud umbes ühe aasta. Küsitluse eesmärk oli kaardistada rahulolu vabatahtlike seltsiliste projekti senise tegevusega ja täpsustada, millised on lepinguliste kohalike omavalitsuste esindajate vaates võimalused jätkata ja arendada vabatahtlike seltsiliste tegevusi. Samuti oli eesmärk saada ülevaade, kuidas sujub omavalitsuste koostöö koordinaatoritega ning kuulata nende ettepanekuid vastastikuse kommunikatsiooni tulemuslikkuse küsimustes.
Vabatahtliku Seltsilise projekti assistendi Inga Kalvisti sõnul oli küsitluse tagasiside väga positiivne. „Vabatahtlike seltsiliste tegevust hinnatakse väga kõrgelt. Eelkõige on omavalitsuste jaoks väärtuslik infovahetus koordinaatoritega ja statistika, mida nad neile jagavad. Need märksõnad olid küsitluse tulemustes ka välja toodud ja selgus, et omavalitsused mõistavad selle väärtust,” rääkis Kalvist ja lisas, et nii nagu projekti algatajad lootsid, et see projekt rakendub, on ka päriselt läinud.
Seltsiliste tegevusest saadavat kasu hindavad omavalitsused eelkõige abivajaja vaatepunktist, sest abivajaja on tänu seltsilistele kohaliku omavalitsuse vaateväljas enne, kui ta KOV teenuseid vajab. Samuti võivad seltsilised märgata abivajajat enne kui sotsiaaltöötaja. Kohalikud omavalitsused hindavad ka eakatega suhtlemist ning tegevustesse kaasamist väljaspool kodu, mis pikas perspektiivis aitab vähendada hooldustöötajate koormust. Seetõttu nähakse seltsiliste tegevust paljuski ennetustööna, aga osaliselt toetab see ka kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste kvaliteeti.
Küsitluse tulemusena selgusid Vabatahtliku Seltsilise ja omavalitsuste ühised murekohad, mille probleemsust mõlemad osapooled tunnistavad. „Abivajajate ja eriti vabatahtlike seltsiliste leidmine on piirkonniti väga keeruline,” rääkis Kalvist. Teine keerukas, ent suurt kaalu omav ülesanne on inimestes usaldusväärsuse kasvatamine. „Vabatahtlike seltsiliste tegevus on Eestis uus, mistõttu võiks eesmärgiks seada „seltsilise” mõiste populariseerimise. Selleks, et seltsiliste liikumine oleks ühiskonnas tuntud ja eelkõige abivajajatel tekiks koostöömudeli vastu usaldus, on vaja sellest rohkem rääkida,” sõnas projekti assistent.
Rahuloluküsitluse olulisemad tulemused peegeldavad kohalike omavalitsuste soovi jätkata koostööd olemasoleva süsteemi alusel. Rahulolu peamiste põhjustena toodi välja koordinaatori aktiivsus, tagasiside ja infovahetus seoses abivajajatega ning võrgustikutöö. Madalamate hinnangupunktide põhjuseks oli peamiselt koostööks ja infovahetuseks vajaliku osapoole – vabatahtlike seltsiliste, seltsitavate või koordinaatori – puudus. Küsitluse tulemused näitavad, et projektiga kaasatud kohalike omavalitsuste ring laieneb ning üldine rahulolu tegevusega on väga hea. Küsitlus aitas kaardistada omavalitsuste esialgsed mõtted seoses koostöömudeli toimimisega, kuid tuleviku stsenaariumite täpsem arutelu omavalitsustega veel jätkub, et veelkord läbi mõelda reaalsed võimalused koostöö pikendamiseks ka peale projekti lõppemist. Vabatahtlik Seltsiline on praeguseks hetkeks aidanud üle 1150 inimese ja vabatahtlikke on kokku üle 440.
Lisainfo:
Inga Kalvist, projekti assistent
tel 55 575 515
inga@seltsilised.ee
