Töö hoolekandeasutustega
Hoolekandeasutuste arendusprogramm okt- nov 2023
KUTSE. Hoolekandeasutuste koolitusprogramm
Arenguprogrammi sisu tegevused
– Asutuste siseste majajuhendiste koostamine, mille aluseks on kaasamise ABC juhendmaterjalid
– Praktikate ja edulugude jagamine ning koostöö toetamine kogukondadega
– Asutuste töötajate koolitamine ja nõustamine tööks vabatahtlikega
Vabatahtlike seltsiliste tunnustamiseks kogume lugusid vabatahtlike tegemistest ja esitleme neid siin: https://www.seltsilised.ee/meie-lood/
Vabatahtlike seltsiliste kaasamise ABC hoolekandeasutuste esindajatele ja sotsiaaltöötajatele
Juhendmaterjal on mõeldud projektis Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis” osalevatele sotsiaaltöötajatele ja hoolekandeasutustele.
Järgnevalt tutvustame vabatahtlike juhtimise ringi, mis aitab Teil mõista oma rolli käesolevas mudelis. Osa juhtimisringis toodud tegevusi viib läbi Teie piirkonna koordinaator, kuid mõne teemaga tuleb Teil kindlasti tegeleda ka endil. Samasugune juhtimismudel töötab vabatahtlike kaasamisel erinevates mahtudes ja valdkondades ning seda kasutatakse vabatahtliku tegevuse läbimõtlemisel ja planeerimisel nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt.
Julgustame Teid vabatahtlike kaasamisprotsessi tervikuna läbi mõtlema. Soovi korral saate võtta meiega ühendust, et kõigile küsimustele vastused leida.
Lisamaterjalidena soovitame Teil lugeda:
- motivatsioonijuhend sotsiaalpartneritele, mis aitab Teil hinnata, kui palju lisatööd Teil tuleb teha seoses vabatahtlike kaasamisega ja kas see ikka end ka ära tasub?
- Vabatahtliku tegevuse hea tava nii organisatsiooni vaates kui ka vabatahtliku vaates.
Vabatahtlike kaasamise planeerimine
- Töö kavandamine lähtuvalt organisatsiooni missioonist. Meie eesmärgiks on arendada süsteemi, mis toetab sotsiaalvaldkonnas vabatahtlike kaasamist nii, et vabatahtlikud oleks hoitud ja sotsiaalteenuste kvaliteet paraneks. Ometigi on oluline, et mõtlete samuti hoolega läbi, kuidas vabatahtlik sobituks toetama Teie asutuse teenuseid.
- Eeldused töö tegijale, nõutavad oskused ehk mida me ootame vabatahtlikelt: oleme otsustanud, et kõige olulisem eeldus vabatahtlikule on soov tegelda inimetega ning pakkuda tuge oma kogukonnas elavatele inimestele. Sotsiaalvaldkonna alast haridust me ei eelda, vabatahtliku tegevuse alustuseks oleme kavandanud kahepäevased ettevalmistavad koolitused.
- Vabatahtliku tegevuse väärtuse ja kasu hindamine: alustada tuleks sellest, millistesse rollidesse ja tegevustesse me vabatahtlikku ootame. Mudeli kirjelduses oleme välja toonud neli teenust, kuhu vabatahtlikke seltsilisi kavandame:
- seltsilise tugitegevus (nt arutelud, infovahetus, lugemine, käeline tegevus, aju stimuleerivad harjutused, füüsilised harjutused);
- saatjaks olemine koduväliste sotsiaalsete tegevustega tegelemiseks ja kultuuritarbimiseks;
- koos lihtsamate kodutööde tegemine, mida abisaaja üksi ei teeks, aga koos toetajaga oleks (kasvõi osaliselt) võimeline tegema (nt poeskäigul kotikandmine või teejuht, kui on nt tegemist mäluhäiretega inimesega);
- abi vaimset ja emotsionaalset rahuldust pakkuvate tööde tegemisel, nagu näiteks lugude talletamine ning üksteiselt õppimine.
Oleme avatud ka Teie ettepanekutele muud laadi tegevuste osas. Näiteks on arutelude käigus selgunud, et vabatahtlik seltsiline võiks aidata hoolekandeasutuse klientidel õppida kasutama arvutit või nutiseadmeid.
Lisaks vabatahtliku seltsilise võimalikule rollile tuleb läbi mõelda, kui palju vabatahtlikke seltsilisi on vaja ning kes nende tööd igapäevaselt juhendab. Ehk siis alustuseks peame läbi mõtlema, kui palju on asutuses abivajajaid, kui palju on meil nende abistamiseks vaja vabatahtlike seltsilisi ning mis see meie asutusele tähendab: kas me suudame sellesse piisavalt panustada, et pikemas perspektiivis toetaks vabatahtlike seltsilise tegevus asutuse tegevusi ega muutuks koormavaks. Kui Teil on selge, kui palju Teil vabatahtlikke seltsilisi vaja on, mis teenusteks ja kelle juurde, siis palume see info edastada meie koordinaatoritele, kes koondavad info kokku ning arvestavad sellega vabatahtlike seltsiliste värbamisel ja kaasamisel.
- Vabatahtlike programm organisatsioonis: soovitame hoolekandeasutustes, aga ka näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonnas tervikuna läbi mõelda vabatahtlike kaasamisprotsess, mis võimaldaks luua pikaajalist koostööd vabatahtlikega ja annaks selge sõnumi ja arusaamise, kuidas asjad on korraldatud.
- Vabatahtlike juhendaja: kuigi meie mudelis tegutseb koordinaator, kes toetab ja juhendab vabatahtlikke seltsilisi, peab hooldekodus või abivajaja kodus seotud tegevuste juhendamine tulema Teie poolt. On oluline, et vabatahtlikul seltsilisel on inimene, kes ta vastu võtab ja kelle poole ta saab pöörduda, kui tegevuse käigus kerkib küsimusi.
- Mis siis kui …? Sellele tasub samuti mõelda. Kuidas tegutsetakse siis, kui tekib probleem. Näiteks vabatahtlik seltsiline haigestub ja ei saa tulla. Kes annab sellest abivajajale teada? Samuti võiks läbi mõelda, kuidas lahendada konflikte vabatahtliku ja personali vahel jne.
Värbamine
Vabatahtlike värbamine on antud hankes korraldatud meie poolt. Teie rolliks on eelkõige anda sisendit, kui palju ja milliste oskustega vabatahtlike on vaja ning toetada meid info levitamisel.
- Viime läbi vabatahtlike seltsiliste värbamiseks teavitustegevusi, mille avaldame kodulehel www.seltsilised.ee ja ka sotsiaalmeedias.
- Sõnumid: miks peaks vabatahtlik seltsiline tahtma seda teha? Oleme enda jaoks sõnastanud viis sihtgruppi, keda me eelkõige näeme vabatahtlike seltsilistena hoolekande teenuste juures: eakamad inimesed, tudengid ja gümnaasiumi- õpilased, kogukonnad, hiljem ka erivajadustega inimesed. Iga sihtgrupi osas loome sõnumid ja argumendid, miks tasuks tulla vabatahtlikuks seltsiliseks.
- Värbamiskanalid: sihime meediategevusi eelkõige kohalikele kanalitele: maakonna- ja vallalehed, isiklikud kohtumised sihtgruppidega, lisaks oma koostöö partnerite kanalites ja võrgustikus.
- Vestlus vabatahtliku seltsiliste informeerimiseks ning tema soovide ja võimaluste väljaselgitamiseks: meie koordinaator võtab ühendust kõigi vabatahtlike seltsiliste kandidaatidega ning selgitab välja inimese ootused ja sobivuse. Vabatahtliku seltsilise kohta võetakse karistusregistrist väljavõte, vajadusel uuritakse tausta soovitajate käest.
- Saame tegevustesse kaasata vabatahtlikke seltsilisi, kelle ootused meie eesmärkidega ühtivad. Juhul kui ootused üksteisele ei kattu, on mõistlik vabatahtlikule öelda ei. Sobilikud vabatahtlikud seltsilised valib välja koordinaator.
Sisselamine ja koolitus
Sisselamise mõte on toetada vabatahtlikku seltsilist, et ta tunneks ennast hästi ja oodatult ning tagada selge arusaamine sellest, mida seltsiliselt oodatakse ja mida tema teilt ootab. Just see etapp võib saada otsustavaks, kas vabatahtlik seltsiline tahab ennast püsivalt Teiega siduda. Kui ta ei tunne end Teie juures teretulnult, on suur võimalus, et ta ei soovi teist korda enam tulla.
- Hea tahte kokkuleppe sõlmimine: oleme välja töötanud hea tahte kokkuleppe, mille räägivad läbi ja sõlmivad vabatahtlik seltsiline, abivajaja ja hoolekandeasutuse esindaja või sotsiaaltöötaja. Hea tahte kokkuleppe eesmärgiks on üheskoos läbi arutada, kes on vabatahtlik, millised on tema ootused, mida ootab abivajaja ning kui tihti ja millal vabatahtlik käima hakkab ja mida täpselt teeb. Hoolekande asutuse esindaja või sotsiaaltöötaja rolliks on siin eelkõige jälgida, kuidas partnerlussuhe tööle hakkab ja vajadusel juhendada vabatahtlikku tema tegemistes.
- Organisatsiooni sisekorra eeskirjad: see on kindlasti vajalik hoolekandeasutustes, päevakeskustes. Kui Teil on omad reeglid, normid, tööohutuseeskirjad, siis tutvustage seda ka vabatahtlikule seltsilisele. Kindlasti tuleks tutvustada vabatahtlikule seltsilisele ruume ja töötajaid.
- Organisatsiooni tutvustamine: seltsilised tahavad tunda, et nad on osalised millegi suurema, neile olulise eesmärgi elluviimisel. Projektis kindlasti tutvustame meie seltsilistele eesmärke, kuid on hea, kui ka kohapealne kaasaja toob välja oma sihte ja seltsilise osa selles.
- Vabatahtliku seltsilise koolitamine: pakume kõigile seltsilisele sissejuhatava koolituse ning hiljem arengupäevade kaudu ka lisakoolitusi lähtuvalt vajadustest. Samas kohapealsete tegevuste tegemiseks vajaliku juhendamise ja koolituse peab pakkuma hoolekandeasutus või sotsiaaltöötaja.
- Kokkulepped vabatahtlikele seltsilistele kulude katmiseks: vabatahtlikud tegutsevad ilma tasu saamata, samas näeb vabatahtlike kaasamise hea tava ette, et kataksime vabatahtlikele vabatahtliku tegevusega seotud otsesed kulud. Meie hankes on nendeks sõidukulud, mis kaetakse kohaliku omavalitsuse või erahooldekodu enda poolt. Vabatahtlikud seltsilised esitavad oma sõidukulu aruanded koordinaatoritele, kes vajadusel neid selles osas ka juhendavad. Kui seltsilisel palutakse olla saatja abivajajale (nt teatrisse,) siis teatripileti osas peavad osapooled omavahel kokku leppima kulude katmise. Projekti eelarvest selliseid kulusid maksta ei saa. Kui hoolekandeasutus või sotsiaaltöötaja soovib, et vabatahtlik seltsiline meisterdaks, joonistaks jne. vabatahtlikuga seltsilise tegevuse siis vajalikud vahendid tuleb tagada hoolekandeasutusel või sotsiaaltöötajal.
- Tervisetõendid vabatahtlikelt: mõnel meie kohtumisel on üles kerkinud, et vabatahtlikul seltsilisel peaks olema ka tervisetõend. Oleme jõudnud seisukohale, et vabatahtlike seltsiliste tegevust ei saa lugeda üks-ühele sotsiaalteenuseks ja seetõttu ei ole mõeldav, et me rakendame vabatahtlikele seltsilistele täpselt samasuguseid nõudeid nagu sotsiaaltöötajatele või hoolekandeasutuse töötajatele. Samas hoolekandeasutust külastades on hoolekandeasutusel vastavalt oma kodukorrale õigus nõuda vabatahtlikult COVID vaktsineerimistõendit või negatiivset PCR testi, mis on tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist.
Juhtimine ja hindamine
- Vabatahtliku seltsilise peamiseks kontaktisikuks on meie piirkondlikud koordinaatorid, kes neid jooksvalt toetavad. Samas kohapealsete tegevuste elluviimisel on vajalik Teiepoolne juhendamine. See ei pruugi olla väga mahukas, soovitame enam panustada alguses, et seltsilise töö läheks sujuvalt käima.
- Tagasiside andmine ja saamine: oleme kavandanud vabatahtlike seltsilistele vestelda arengupäevadel, samuti vestleb koordinaator seltsiliste tegevuste lõpus. Lisaks viime koos seltsilistega läbi iga kuue kuu tagant tagasisideküsitlused. Kokkuvõtteid küsitlustest tutvustame Teile meie ühistel kohtumistel. Teiega oleme kavandanud kohtumised üks kord kvartalis.
- Töö ümberkavandamine: juhul kui näete, et vabatahtliku seltsilise ja abivajaja suhe ei toimi, siis üheks võimaluseks on mõelda, kas annab tööd ümber korraldada. On ka võimalus anda sellest teada meie koordinaatorile ja vajadusel on võimalik hea tahte kokkulepe osapoolte kokkuleppel lõpetada.
- Probleemide lahendamine: meie soovitus on probleemidega koheselt tegelda, mitte jääda ootele, et asjad ise laheneksid. Kõige esmane tegevus probleemi tekkimisel on vestlus – tuleb seltsilisega rääkida, et mõista probleemi olemust. Kui probleem ei ole seotud konkreetselt kohapealse tegevusega, vaid laiemalt, siis on hea sellest teada anda koordinaatorile ja koordinaator võtab probleemiga tegelemise enda kanda.
Motiveerimine ja tunnustamine
- Motiveerimine on tulevikku suunatud, tunnustamine on tänamine juba tehtu eest.
Motiveerimine on vabatahtlike juhtimise läbiv teema. Oma seltsilisi kavandame motiveerida läbi protsessi toimuvate arengupäevade ja klubilise tegevusega. Ühtlasi jälgib koordinaator kõiki seltsilisi ja vajadusel vestleb ja toetab neid. Kõik vabatahtlikud seltsilised saavad hanke lõpus tunnistuse, kus on kirjas läbitud koolitused ning vabatahtlikuna tegutsetud tundide arv.
Kutsume Teid kaasa mõtlema, kuidas saate ise enda poolt vabatahtlikke tänada. Tihti on tunnustamiseks nö aja võtmine vabatahtlikule, temaga vestlemine. Samuti võib vabatahtlikke oma personalile suunatud sündmustele või kutsuda valla tänusündmusele jne.
Juhendmaterjal “Vabatahtlike kaasamise ABC hoolekandeasutuste esindajatele ja sotsiaaltöötajatele” on leitav ka failina siit: Vabatahtlike kaasamise ABC hoolekandeasutuste esindajatele ja sotsiaaltöötajatele (PDF).