Miks on vabatahtlikul seltsilisel vaja täita dokumente ja päevaraamatut ?

Seltsilise teenus sõltub paljude inimeste koostööst – vabatahtlik seltsiline, abivajaja ja sageli ka selle inimese lähedased või sõbrad. Seepärast lepitakse juba alguses kirjalikult kokku, kuidas koos edasi tegutsetakse. Soovime, et see koostöö sujuks hästi ja kõik osapooled tunneksid end turvaliselt.  Loomulikult saab kokkuleppeid sõlmida ka suusõnaliselt, kuid siis jääb inimesele tihtipeale meelde vaid see, mis temale sel hetkel kõige olulisem tundus. Kui hiljem juhtumisi tekivad erimeelsused, on  ühist lahendust raske leida, sest esialgne kokkulepe on vaid kummagi osapoole mälus.

Meie tegevuse juures on kolm olulist dokumenti:

1. Vabatahtliku kinnituskiri programmiga liitumiseks sõlmitakse  MTÜ Vabatahtlikud seltsilised ja vabatahtliku seltsilise vahel peale motivatsioonivestlust ja karistusregistri väljavõtte esitamist.  Tutvu dokumendiga Vabatahtliku seltsilise tegevuse nõusolek.
   Sõlmitud kokkulepe võimaldab meil edaspidi pakkuda vabatahtlikule seltsilisele koolitusi, nõustamist ja juhendamist. Samuti on see oluline meie partneritele, et tagada usaldusväärsus ja turvalisus.  Mõlemal poolel on võimalik koostöö lõpetada.

2.    Hea tahte kokkulepe sõlmitakse vabatahtliku seltsilise ja seltsitatava vahel.

Hea tahte kokkuleppes on kirjas, mida vabatahtlik seltsiline ja seltsitatav koos tegema hakkavad sh ka kui tihti vabatahtlik tema juures saab käia.
Miks siis ei võiks see kokkuleppe olla suusõnaline? 
Just seetõttu, et meie mälu on valikuline ning juba kuu aja pärast ei pruugi meil olla enam täpselt meeles, mida lubasime ja mida ootasime.  Seltsitatava ootused seltsilisele võivad tema olukorra tõttu muutuda, tänu kirjalikule kokkuleppele on vabatahtlikul seltsilisel võimalus  meelde tuletada, milles algselt kokku lepiti. Samuti on seltsitataval  hea toetuda kokkuleppele, näiteks tutvustada oma lähedastele – kes on see vabatahtlik seltsiline ja mida ta teeb, või tekib hoopis vajadus vabatahtlikule meelde tuletada oma ootusi.

Kui koostöö käigus selgub, et esialgsed ootused ja vajadused on muutunud, siis saab need omavahel uuesti  läbi rääkida ja hea tahte kokkuleppesse kirja panna.

NÄIDIS: Hea tahte kokkuleppe abivajajaga

3. Päevaraamat ja isikuandmete töötlemine

Seltsilised  täidavad külastuste kohta elektroonilist päevaraamatut, kuhu panevad  lühidalt kirja tegevused oma seltsitatavaga.

Päevaraamatu kaoks  küsime esmaseid andmeid inimese erivajaduste ning ootuste kohta. Need andmed aitavad  aru saada, millist abi inimene ootab ning milline vabatahtlik seltsiline talle sobiks.

Sellega seonduvalt tuleb meil täita  andmekaitse üldmääruse nõuteid. https://seltsilised.ee/tutvustus/andmekaitsetingimused/ Selles dokumendis selgitame, kuidas me abivajaja andmeid (nt elukoht, teenusevajaduse kirjeldus) hoiame, kasutame ja säilitame. Mõningaid andmeid peame koguma seetõttu, et meie tegevusi rahastab Euroopa Liit (nt isikuandmed, andmed tööhõive, elukoha kohta).

Kasutame meile antud andmeid  ainult selleks, et paremini tegevusi pakkuda, neid edastatakse vaid aruandluses Sotsiaalministeeriumile, seotus omavalitsusele ja rahastajale.  Seltsitatava allkiri on vajalik, sest see annab meile õiguse oma tegevusi  pakkuda. Andmetele pääsevad juurde ainult need inimesed, kes on otseselt seotud seltsiliste programmi tegevusega.

Andmekaitse nõusoleku allkirja saab igal ajal tagasi võtta,  sellisel juhul peame meie kustutama teenuse osutamise käigus kogutud abivajaja andmed, välja arvatud struktuuritoetuste seaduses nõutud andmed, mis jäävad rahastajale.

Kui tegevust rahastatakse projektipõhiselt Euroopa Sotsiaalfondist ei jää vabatahtlikule seltsilisele ega ka abivajajale  seoses dokumentide allkirjastamisega ühtegi rahalist kohustust.

Vabatahtliku seltsilise programmi eesmärk on leida viis, kuidas vabatahtlikud seltsilised saaksid  inimestele toeks olla.