Miks on vabatahtlikul seltsilisel vaja täita dokumente ja andmebaasi?
Seltsilise teenus sõltub paljude inimeste koostööst – vabatahtlik seltsiline, abivajaja ja sageli ka selle inimese lähedased või sõbrad. Seepärast lepitakse juba alguses kirjalikult kokku, kuidas koos edasi tegutsetakse. Soovime, et see koostöö sujuks hästi ja kõik osapooled tunneksid end turvaliselt. Loomulikult saab kokkuleppeid sõlmida ka suusõnaliselt, kuid siis jääb inimesele tihtipeale meelde vaid see, mis temale sel hetkel kõige olulisem tundus. Kui hiljem juhtumisi tekivad erimeelsused, on ühist lahendust raske leida, sest esialgne kokkulepe on vaid kummagi osapoole mälus.
Meie tegevuse juures on kolm olulist dokumenti:
Lisaks täidavad meie vabatahtlikud seltsilised külastuste kohta andmebaasi, kuhu panevad lühidalt kirja tegevused abivajaja juures.
Nõusolek projektiga liitumiseks sõlmitakse Kodukandi ja vabatahtliku seltsilise vahel ning see võimaldab meil pakkuda vabatahtlikule seltsilisele koolitust, nõustamist ja juhendamist. Mõlemal poolel on võimalik koostöö lõpetada.
Hea tahte kokkulepe sõlmitakse vabatahtliku seltsilise ja abivajaja vahel. Hea tahte kokkuleppes on kirjas, mida vabatahtlik seltsiline ja abivajaja koos tegema hakkavad, kui tihti vabatahtlik abivajaja juures saab käia. Miks siis ei võiks see kokkuleppe olla suusõnaline? Just seetõttu, et meie mälu on valikuline ning juba kuu aja pärast ei pruugi meil olla enam täpselt meeles, mida lubasime ja mida ootasime. Abivajaja ootused vabatahtlikule seltsilisele võivad iga korra muutuda, tänu kirjalikule kokkuleppele on vabatahtlikul seltsilsiel võimalus abivajajale meelde tuletada, milles algselt kokku lepiti. Samuti on abivajajal hea toetuda kokkuleppele, näiteks tutvustada oma lähedastele – kes on see vabatahtlik seltsiline ja mida ta teeb, või tekib hoopis vajadus vabatahtlikule meelde tuletada oma ootusi. Kui koostöö käigus selgub, et esialgsed ootused ja vajadused on muutunud, siis saab need omavahel läbi rääkida ja hea tahte kokkuleppesse kirja panna.
Isikuandmete töötlemise teavitus tuleneb andmekaitse üldmääruse nõutest. Selles dokumendis selgitame, kuidas me abivajaja andmeid (nt elukoht, teenusevajaduse kirjeldus) hoiame, kasutame ja säilitame. Mõningaid andmeid peame koguma seetõttu, et meie projekti rahastab Euroopa Liit (nt isikuandmed, andmed tööhõive, elukoha kohta). Samuti kogume andmeid inimese erivajaduste ning ootuste kohta. Need andmed aitavad meil aru saada, millist abi inimene ootab ning milline vabatahtlik seltsiline talle sobiks.
Kasutame meile antud andmeid ainult selleks, et paremini teenust pakkuda, neid edastatakse vaid projekti aruandluses Sotsiaalministeeriumile ja rahastajale. Abivajaja allkiri on vajalik, sest see annab meile õiguse abivajajale teenust pakkuda. Andmetele pääsevad juurde ainult need inimesed, kes on otseselt seotud projekti tegevusega.
Andmekaitse nõusoleku allkirja saab igal ajal tagasi võtta, sellisel juhul peame meie kustutama teenuse osutamise käigus kogutud abivajaja andmed, välja arvatud struktuuritoetuste seaduses nõutud andmed, mis jäävad rahastajale.
Teenust rahastatakse täna projektipõhiselt Euroopa Sotsiaalfondist. Ei vabatahtlikule seltsilisele ega ka abivajajale ei teki seoses dokumentide allkirjastamisega ühtegi rahalist kohustust.
Vabatahtliku seltsilise projekti eesmärk on leida viis, kuidas vabatahtlikud seltsilsied saaksid ka edaspidi inimestele toeks olla. Projekti käigus kogutud dokumentides olev info aitab meil pakkuda välja võimalik mudel, kuidas seda Eestis teha.
