PUKA  KOGUKONDA LIIDAB  KÖÖK

PUKA  KOGUKONDA LIIDAB  KÖÖK

Tekst: Maire Aunaste
Foto: Kärt Kuvvas- Mekk erakogu

Aprillikuu viimasel päeval, kui suur osa rahvast juba õhtuseks lõkkest üle-hüppamiseks valmistus, käis Puka alevis hommikust peale vilgas töö. 

“Talgud!” ütles MTÜ “Puka kogukond” üks eestvedajaist Anneli Uffert (51),  kui ladus kogukonna köögis kuumi lihapirukaid pannilt suurde korvi. Kaks juustevõrku kandvat prouat, eluaegsed kokad, vaatasid ajakirjanikule rõõmsalt otsa. 

“Meie tulime Pukka elama ühel ja samal aastal- 1966! Ja siia me jäime. Tänu abiellumisele. Olime kokkadeks nii Puka Keskkoolis kui alevi sööklas. Nii et seda tööd on ikka jätkunud,” naerab Maria Eranurm (78) ja nähes külalise vesist pilku, julgustab ruttu pirukaid proovima. Pirukameister Silvi Luts ( 84) on oma pagarioskuste poolest Pukas tuntud rohkem kui pool sajandit..

“Ega meie siin alevis ainsad söögitegijad ei ole. Näe, hiljuti sai valmis meie “külakiirte raamat!” näidatakse mulle soliidses köites värvipiltidega albumit. “Külakiirteks” on 9 kohalikku naist, kes oma loo kõrval pakuvad igaüks välja ka oma lemmikretsepti. “Meie oma aeg ja lugu”- sellist pealkirja raamat kannabki.

PUKA  ENDA  AEG  JA  LUGU

Pukat mainitakse esmakordselt 16.sajandi alguses. Nime olevat koht saanud ilmselt Thomas Bocki järgi, kellele 16. sajandi teisel poolel kuulus rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Kui 1887.aastal avati Tartu- Valga raudteelõik, algas Pukas uus elu. Rongid peatuvad Pukas õnneks tänagi, nii et sealne rahvas saab kerge vaevaga sõita nii Valka, Tartusse kui ümberistumisega ka Tallinnasse.

“Nõukogude ajal oli meil alevis 7 kauplust, koolis käis 260 õpilast,  kuulsas Linnakaupmehe majas filmiti “Sügise” filmi,” tutvustab Anneli Uffert, kes kogukonna-asjade ajamise kõrvalt töötab juuksurina.

“Ja sovhoosi ajal olid meil uhked sügispeod- laua ümber paarsada inimest! Siis tuli uus aeg, tööstus suri välja, palju inimesi läks ära. Vana koolimaja polnud mõtet enam edasi pidada- ehitati uus ja väiksem. Seal on praegu õpilasi üle 80,” teab Anneli täpselt, sest see, et elu hakkas Pukast ära kaduma, pani teda tegutsema.

 Kui vallavalitsuse maja keset alevit tühjaks jäi- sest kohalik võim kolis Otepääle- siis taheti see maja maha müüa. “Panime pead kokku ja pakkusime vallavalitsusele välja, et  MTÜ “Puka kogukond võtab tegevused majas enda arendada ! Et küll me välja mõtleme, mida majaga peale hakkame” naerab Anneli. Nii sündiski Puka kogukonna Köök! Täpselt siin, st. köögis me juttu volbriöö eelsel päeval ajamegi.

KOGUKONNAKÖÖK ON MEIE KÜLAKESKUS

“Polnud põrandatki. Aga siis tuli Eesti Vabariik 100 ja meie kirjutasime projekti “Puka 100”- tahame kogukonna köögi sisse seadmiseks põrandat! Puka kunstikooli vilistlased joonistasid kavandid Puka ajalooliste ehitiste põrandale maalimiseks ja nii me raha projekti elluviimiseks saimegi!” on Anneli Uffert 5 aastat hiljem õnnelik. Nii, nagu ka MTÜ kaks kaas-vedajat, Karin-Kaja Liigand ja Kärt Kuvvas-Mekk.

“Siinsamas köögis saab pidada nii salongiõhtuid, kui niisama juttu ajada. Igal pühapäeval kell 11 kogunevad eakad üritusele, mille nimi on “Prillitoos”. Paarkümmend inimest tuleb kokku- isegi paar meest! Ja meil on söögid kaasas- Silvi toob muidugi pirukaid,” tutvustab Anneli kogukonna köögi võimalusi. Selleks, et koos käia, ühise elu muredest ja rõõmudest rääkida ning üritusi välja mõelda, ei ole vaja tervet rahvamaja. Inimeste kaasamiseks on tarvis vaid ideid ja eestvedajaid. Kuigi- ka rahvamaja ärkas ellu tänu uuele juhatajale!

Just selles samas köögis sai alguse kogukonna tegevus eakate suunal. Nüüd  osaletakse ka  Vabatahlike Seltsiliste programmi raames varajase märkamise kogukonna mudeli  testimisel. Tuumikus, kes eakatele kogukondlike tegevusi pakub, on 3-5 inimest. Hetkel ongi  vaateväljas juba 20  eakat.  Meie üheks sihiks on julgustada neid  olema ise aktiivsed ning ka omavahel kohtuma ning uusi tegevusi käivitama. Julgus ongi kasvanud ja eakad on jõudumööda kogukonna üritustel osalemas. Meie, vabatahtlikud seltsilised, oleme toeks ja motivaatoriteks. Kui kasvab julgus, siis kasvavad ka unistused ja inimeste soov kogukonnas nii sõna kui teoga kaasa lüüa.

NOORED LEIAVAD PUKA ÜLESSE

“Viimastel aastatel on tulnud Pukka uusi inimesi- noori peresid lastega, sest Pukas on rahulik ja näiteks Otepääst odavam ka elada,” ütleb vabatahtlikuna aleviku ühe vanemana tegutsev Pille Priidik (33), kes tuli Pukka koos perega. Neil abikaasaga on 5 last.

 

“Tegin esialgu siin kõike vabatahtlikkuse korras. Tegelesin noortega, siis sai minust juba noorsootöötaja ja siis lõime ka noortekeskuse- sellesse samasse majja, mida taheti veel mõned aastad tagasi maha müüa!” räägib Pille, kes koos paarikümne inimesega on sel pühapäeval talgupäeva just lõpetanud.

“Võtsime laste vana mänguväljaku maha- saab õhtul lõket teha! Uue mänguväljaku projekt on valmis ja raha lubatud. Tuleb ronimislinnak, kiiged, Tarzani rada ja liiva-ala. Pukas elab hetkel üle 500 inimese- mänguväljak leiab kindlasti palju kasutamist!” ütleb Pille optimistlikult. Nii väikesed kui suured talgulised  võtavad kogukonna köögi kahe pika laua taga istet, et hakata talgusuppi sööma. Frikadellid supikausis naeratavad…

SUUR  VÕITLUS  IGA  VÄIKESE  ASJA  PÄRAST

“Väga lihtne on asju kinni panna, aga uuesti lahti teha? Mõnikord lausa võimatu!” teab staazhikas loomaarst Tarmo Kosk (64). Pukas on avalik saun olnud nõuka-ajast peale. Aga keegi peab võtma vastutuse, et saun igal reedel 5 tundi lahti ja puud olemas oleks. Kui asi käib ühiskondlikel alustel, siis ega keegi vastutama ei kipu! Tarmo Kosk, nagu paljud teised Puka inimesed, on kogukonna eluspüsimise poolt.

“Külakogukonnal on sauna vaja- ega igaühel ju oma sauna ei ole! Meil saab 18 inimest korraga saunas käia, piletiraha on 2-3 eurot, naistel ja meestel oma saunapool. Midagi võiks elus teha vabatahtlikkuse alusel ju ka!” ütleb talgusupi söömist lõpetav Tarmo.

“Tegelikult on iga väiksena tunduv asi suur. Ajasime 1,5 aastat asju, et Omniva tooks meile paki-automaadi!  Omniva juhid raiusid kui rauda, et Puka on selleks liiga väike koht, et pakiautomaadid kohale tuua. Öeldi, et käige 12 km kaugusel Rõngus oma pakkidel järel…Meie vaidlesime vastu ja nüüd juba terve aasta on meil koguni kaks teenusepakkujat! Kusjuures kapid on kogu aeg töös,” teab Anneli. Puka kogukond on elav näide sellest, et iga väikse asja – loe:teenuse!- elushoidmiseks või ellu kutsumiseks pole ükski võitlus liiga suur ja vaev liiga raske. Elust maal tulebki kümne küünega kinni hoida!

PUKA  KOGUKOND  ON KUI PRAKTIKABAAS 

“Sel kevadel õnnestus MTÜ Puka Kogukonnal olla praktikabaasiks- et tutvustada, kuidas ühe kogukonna elu praktikas välja näeb. Otepää Gümnaasiumi 10.klassi õpilane Hanna-Loore Kukk tundis selle võimaluse vastu ise huvi. Kuna olime välja andnud just retseptiraamatu, mille autoriteks on nn.”külakiired”, siis oli vabatahtlik abi raamatute komplekteerimisel ja soovijateni toimetamisel igati teretulnud. Ka tegi Hanna-Loore kaasa talgupäeva- lehtede riisumisest ja laste mänguväljaku korrastamisest kuni memmedega koos pirukate küpsetamiseni…

Kogukonnapraktika on kodanikuhariduse meetod, mis ühendab formaalset ja mitteformaalset õpet, arendades noortes üldpädevusi- mis kogukond üldse on, kuidas käib kogukonnas suhtlus, kuidas väärtustada elukeskkonda, kohalikku kultuuri ning arendada ettevõtlust. Oleme rõõmsad, kui meie kogemused jõuavad ka teisteni- tähtis on ju tahtmine ja oskus luua uusi väärtusi!” ütleb Hanna-Loore praktika juhendaja ning MTÜ Puka Kogukond juhatuse liige.

 

Vaata kõiki meie lugusid